Laupäev 7. august 2004 kell 18.00 Paide kirik 

Pühapäev 8. august 2004 kell 12.00 Vigala kirik

Pühapäev 8. august 2004 kell 18.00 Rapla kirik

 

Eesti Filharmoonia Kammerkoor

dirigent Paul Hillier

 

Kava Arvo Pärt ja varajane muusika

 

cantus

Te Deum

 

Perotinus
Sederunt principes

 

Arvo Pärt
7 Magnificat-Antiphonen:
         O Weisheit
         O Adonai
         O Spross aus Isais Wurzel
         O Schlüssel Davids
         O Morgenstern
         O König aller Völker
         O Immanuel

 

Anonüümne (15. saj. Inglismaa)
Beata vescera


Jean Mouton
Nesciens mater

Tomas Luis de Victoria
O magnum mysterium

 

Arvo Pärt
Nunc dimittis

Dopo la vittoria

 

 

Külastage XII Rapla Kirikumuusika Festivali kodulehekülge!

 

 

* * * * *

Arvo Pärt ja varajane muusika

 

Vanamuusika on mänginud Arvo Pärdi heliloomingu kujunemisel nii ühel kui teisel viisil suurt rolli. Oma loomingutee esimeses pooles, mil Pärdi stiil kõikus neoklassitsismi ja serialismi vahel, oli tema põhieeskujuks Johann Sebastian Bachi muusika; seda aga rohkem sümbolina kui stiililise mõjutegurina. Bachi “perfektsionism” seisis Pärdi silme ees kui traditsiooni võrdkuju – et seda austada, uurida, parodeerida ja isegi sümboolselt hävitada ja uuesti ellu äratada.

 

Selline protsess saavutas kõrgpunkti 1968. aastal teosega CREDO, mille loomise järel Pärt mitmeks aastaks avalikkusest tagasi tõmbus. Tol perioodil tutvus ta lähemalt mitmete vanamuusika žanritega – Gregooriuse koraali, keskaegse organumi, polüfooniakunsti meistrite Machaut’, Josquini, Victoria jt. loominguga – eesmärgiga mitte niivõrd imiteerida selle muusika kõla, kuivõrd selle võimet väljendada midagi enamat kui sõna, olles samal ajal tekstiga tihedalt seotud. Läbi samalaadse protsessi muutis ta oma heliloomingu stiili, kasutades selleks lihtsaimaid vahendeid: helirida ja toonika kolmkõla. Sündinud stiili nimetas ta “tintinnabuliks”, viidates kellade kõlavärvile ja nende kõlajärgsele resonantsile.

 

Käesolev kontserdikava püüabki esile tuua mõningaid Pärdi muusika seoseid vanamuusikaga. Alustame Gregooriuse koraaliga ja nimelt sellisega, mille sõnade ülesehitust on Pärt kasutanud oma suhteliselt hiljuti valminud teoses DOPO LA VITTORIA. Seejuures ei ole seal jälgegi koraali muusikalisest tsiteerimisest. Koraalide mõju on Pärdi tintinnabuli teostes valdav, kuid rohkem fraaside langemise ja voolavuse intuitiivses jäljendamises ning haruharva otseste tsitaatidena.

 

Mõningaid otsesemaid muusikalisi seoseid võib tabada teoses AN DEN WASSERN, mis on küllastunud Perotinuse ning varaste organumide ja diiskantide tundmatute loojate helikeelest. Teised mõjutused on üldisemat laadi, kuigi seepärast mitte sugugi nõrgemad. Moutoni NESCIENS MATERi õrnus, mis varjab väga kavalalt kahe koori kaanonit ja Victoria O MAGNUM MYSTERIUMi pingeline ja esmapilgul lihtne ilu; kõik need teosed loovad õhkkonna, mille keskel Pärdi muusika end koduselt tunda võib.

 

Paul Hillier

(Arvo Pärt and Early Music)